Otseturundus läks liikvele – miks?

On tunda, et tänapäeva ühiskonnas „tavaline” reklaam enam ei müü ning tänu suurenenud reklaami massile keegi seda enam tähele ei pane. Selline seis viib mõtte personaalsemale kliendi püüdmisele. Teiseks põhjuseks personaalse turundamise suuna valikul võib pidada reklaami eelarvete kokku tõmbamist ja seega üldiste brändi tuntuse suurendamiste kampaaniate vähenemist. Otse klientidele ligipääsemise võimalusena nähakse investeerimist otseturundusse, mis võimaldab täpselt suunata sõnumit ja viimast mõistlike kuludega.

Direct marketingi ehk otseturundust võib kutsuda:
integrated marketingiks – integreeritud turundus ehk mitme eri meediumi kasutamine;
one 2 one marketing – üks ühele turundus, ettevõtte suhtlemine otse kliendiga;
customer relationship marketing / management – kliendisuhete turundus;
loyalty marketing – lojaalsus turundus;
personal marketing – personaalne / isiklik turundus;
database marketing – andmebaasi turundus.

Otseturundus kogub, analüüsib ja kasutab infot individuaalsete ja potentsiaalsete klientide kohta. Saadud informatsioon võimaldab meil identifitseerida millised kliendid ja potentsiaalsed kliendid võiksid suure tõenäosusega olla huvitatud tootest/teenusest. See läbi saab valida suhtlemiseks ainult need, kellele antud sõnum sobib. Elimineerides mittesobilikud kliendid ning säästes neid ebaolulise info saamisest hoitakse endil kokku kulusid ja samas ka ebasobivate klientida ning firma tööjõu aega ning närve. Seega on otseturunduse puhul tegemist kuluefektiivse ehk madala kuluga turundusega.

Oma klientide andmete kogumise ja võrdlemisega on võimalik luua kliendi profiil, mille abil saab uusi potentsiaalseid kliente jahtida. Andmete kogumine inimeste kohta võimaldab meil esiteks identifitseerida kliendi soove ja vajadusi täpsemalt. Teiseks võimaldab see kommunikeerida meie väljapakutud lahendusi kokkuhoidlikumalt.

Inimestel on võimalik hankida suuremal määral infot läbi interneti või läbi erialase ajakirjanduse. Seetõttu kaasaegsed tarbijad on paremini informeeritud kõiksugustest toodetest ja võimalustest. See on neid teinud selektiivsemaks toodete ja teenuste suhtes. Taoline situatsioon on tingitud ka laiast valikust ning rohkehulgalistest eri hindadega pakkujatest turul. Klientide rahakotile on suurenenud surve ka „vajalike” toodete läbi, nimelt peavad kõigil olema tipptasemel moblad, printerid, fotokad, riided, aksessuaarid jms vahendid. Inimesed eeldavad eelpool loetletud „modernvidinate” olemasolu. Seega ettevõtetevahel on suurenenud konkurents kliendi käest vaba raha kätte saamise eesmärgil. Lahenduseks võivad olla otse sihitud sõnumid õigete pakkumistega, mis tekitavad eelise konkurendi ees, kes võib siiamaani toota laiatarbelist sihtgrupile suunamata reklaami.

Ajas muutunud ostueeliseid ja –mõjutajaid saab tänu tehnoloogiale paremini jälgida ja talletada, selgitamaks välja tõelised põhjused ning motivaatorid, mis mõjutavad eri inimgruppe otsuste langetamisel. Seega, firma saab jaotada inimesed segmentidesse sarnaste vajaduste jm tingimuste alusel. Saadud infost lähtuvalt segmentidega edasi ellu viia oma turunduskommunikatsiooni, millel on neli eesmärki: algatada suhtlus, arendada suhtlus edasi müügitehinguks, suhte/lojaalsuse hoidmine ja taaselustada endine suhtlus.

Inimeste kohta individuaalsete andmete olemasolu võimaldab valida: kellega me räägime, millal me nendega räägime, mida me neile ütleme ja kuidas me nad reageerima suuname. Täpsete andmete olemasolu korral saame segmentida kliendid sarnaste vajaduste, probleemide, elustiilide ning isikuomaduste järgi ja luua sõnumeid, mis puudutavad erinevaid sihtgruppe olulise infoga õigel ajal, otse.