Muusikat Raplast - The Suni tuur

Mõned tähelepanekud, mis tekkisid The Suni ja Singer Vinger tuuri „Noored on hukas” külastamisel 21. juunil.

Kontserti külastasin 5600 elanikuga Raplas.
Varem kohale jõudnuna avastasin, et üllatavalt oli kogu linnas ainult 1 söögikoht, mis oli avatud, aga heakene küll.

Lahedalt paljud bussipeatused olid kaetud kontserti plakatitega. Bussipeatuse igas seinas 2 tükki. Kleepimismeetod meenutas natukene postkastidesse flaierite jagajaid, kes enam ei jõua/viitsi ja pistavad 5 flaierit igasse kasti. :)
Ürituse alasse sisenedes pisteti kätte „Tuuri laulik.” Kuigi suurem osa The Suni lauludest on niigi selged, oli seda ikkagi tore saada. Reklaami oli sellesse müüdud vähe, ainult ansamblid + Sky Plus. Positiivne emotsioon, sest alati on tore kohe midagi kätte saada, miks mitte siis laulik.

The Sun on mõistagi väga populaarne tegija Eesti muusika maastikul, kuid siiski, omale üllatusena leidsin eest nende fännitelgi. Telk täis ansambli noosi: muusikast riieteni ja tagasi. Telgi idee on suurepärane võimalus teenida bändile lisaraha. Ennustatavalt oli päevakassa võimas.
Laval jõid kõik bändi jõmmid Aura vett. Välja arvatud Tanel Padar, kes pani purgist A le Coq’i. Kahju muidugi, et fotokat kaasas ei olnud, oleks siinkohal mõned pildid saanud lisada. Aga tore on näha, et kuulsused brände tarbivad.

Sky Plus leidis ürituse tarvis endale põneval viisil lisatööjõudu. Nimelt hõisati raadiost välja, et otsitakse igas linnas „tuuri tüdrukuid,” kes aitaksid organiseerimisel mingit moodi kaasa. Ka Raplas olid Sky Plusi t-särkidega tüdrukud, kes jagasid midagi, mida ma ei saanud. Jällegi tugev idee, sest lõpuks on kõik rahul. Raadiokanal, sest töö on tehtud ja ka tüdrukud, kes saavad kõikjal öelda, et nemad seda tegid.

Ahjaa, tagasi tuuri lauliku juurde. Selle tagakaant kaunistas Sky Plusi reklaam, mis iseloomustab eetris viimasel ajal väga popiks saanud pervotsemist. Kivisaarel hiigel hambahari jalgevahel, mida omakorda peavad püsti hoidma kaks meest. Kuidagi liiga nilbelt mõjub. Eriti veel kui eetris on palju seksi teemalisi uudiseid (ka teistes saadetes lisaks hommikuprogrammile) ja labast porno nalja Kelgu (saatejuht) kulul ning üleüldse. Üks päev tabasin ennast just mõttelt: Sky Plus – raadiokanal, mida vanematega koos ei kuulaks.

Kontsert oli võimas ja lahedaid turundusnõkse oli ka, mis meeldisid. Kindlasti oli see mõnus ajaviide kohalikele inimestele ja ringi seiklevatele fännidele. Õppisin ka ühe asja: fotoaparaat peab olema igal pool kaasas, nagu väikestel Rapla tüdrukutel oli!

Raamatud, mida olen viimasel ajal lugenud

„Celebrity Sells”
Miks ma seda raamatut tahtsin
Kuna mulle väga meeldivad kuulsad inimesed ja nende fenomen siis tundus see raamat huvitav, valgustamaks kuulsusturunduse tarkusi, lisaks lootsin leida põnevaid näiteid.
Teiseks meeldis mulle raamatu puhul see, et tegemist oli Inglismaa näidetel tehtud, mitte “kauge” USA turunduse kogemuse varal kokku pandud raamatuga.

Mis raamat õpetas
Astmed, mis moodi kuulsus võib olla seotud brändiga, näiteks: kliendina, toote asetuse läbi, sponsorluse kaudu, tunnistajana ehk kinnitab, et tegemist on hea tootega, lisaks võib kuulsuse näol olla tegemist ka omanikuna jne.
Sain lihtsa ülevaate, mil viisil kuulsused töötavad toitumusharjumuste, kinnisvarahindade, moetööstuse ja ilumaailma mõjutajatena.
Kuulsuste kasutamine otseturunduses töötab hästi, kuna inimesed vaatavad reklaami väga lühikest aega ja kõigega ei jõua tutvuda. Staari roll on reklaami meelde jäämine lihtsamalt, kui „tavaline” reklaam, ilma kuulsusteta.
Brändi erinevad sponsorluse tasandid: nõrk, keskmine ja kõrge.
Libastumiskohad kuulsuste valimisel. Näiteks kuulsus ei ole vormis, esineb negatiivselt, ei kasuta toodet.
Case study’dena toodud näited kliendi probleemidega ja kuidas kuulsuste kasutamine neid aitas.

Kas raamat oli kasulik
Raamat oli kasulik, õpetas põnevaid nippe ja suunas mõttemaailma suunas, millele varem ei olnud mõelnudki. Suurt osa loetud teadmistest on võimalik rakendada ka kohalikul turul.

Kas soovitan
Raamat oli põnev ja lihtne lugeda, sisaldas mõnusal määral pildi ja tabeli materjali. Sõnaraamat võiks olla igaks juhuks kõrval, kuna kohati on palju omadussõnu.
Soovitan seda raamatut lugeda!

Parim mõte mis jäi meelde
Kuulsused peavad samamoodi kasutama lihtsaid tooteid, aga erinevalt lihtsast inimesest on neil suurem raha hulk mida kulutada vajaduste rahuldamiseks. Lisaks oma ostudega mõjutavad nad teisi inimesi neid samu tooteid ostma, ehk ostetakse rohkem tooteid, millega kuulsust on võimalik siduda.

Mis aastast raamat
Raamat on aastast 2004.

„E-turunduse alused”
Miks ma seda raamatut tahtsin
Raamatut tahtsin selle pärast, et e-turundus on muutunud väga popiks. Lootsin leida sealt lihtsaid seletusi Interneti ja selle keskkonna terminite kohta. Lisaks õppida selgeks mõni e-turunduse nipp. Lihtne oli seda infot lugeda ka eesti keelsest raamatust, et arendada turunduse alast eesti keelset väljendusoskust ja sõnavara.

Mis raamat õpetas
Veebileht peab olema kasutajakeskne ja vastama kasutajate nõudmisele ehk milline peaks olema saidi ülesse ehitus ja funktsionaalsus, et olla edukas.
Millised on veebis surfamise hirmud ja mida kasutaja ootab netist.
Bannerite reklaamid Internetis ja selle erinevad vormid.
E-post on odavam otseturunduse vahend ja samas ohtlikuim.
E-kirjade jagamine on olemas kolm kirja tüüpi: a) tellitud b) tellimata c) spämm.
E-sõnumile on soovitav juurde lisada mingi väärtus, mitte lihtsalt toote info või uudised.
Otseposti kuldreeglid: a) saatja peab olema selgelt tuvastatav, b) saaja peab olema andnud nõusoleku ja c) saajal peab olema võimalus loobuda.
Mikrosaitide mõtted ja kasutamine kampaaniate ajal.
Nakkusturundus kasutab ära olemasolevaid suhtlusvõrgustike, vähemalt peaks.
Suhtlusportaalide jagunemine eri tingimuste all.

Kas raamat oli kasulik
Ma jäin raamatuga väga rahule, asjalik lugemine. Uskumatu, et keegi eesti keeles midagi sellist on kirjutanud. Lihtne lugeda, pidev mõte lugedes oli - peaasi, et raamat otsa ei saaks.

Kas soovitan
Soovitan, lihtne hoomata, tegi nii mõnegi keerulisemana tundunud “neti asja” selgemaks. Alguseks väga hea.

Parim mõte mis jäi meelde
Internet on muutnud turunduse keskkonda, mitte aga turundust ennast. E-turunduse ülesanne on, et sõnum oleks seal, kus tarbijad aega veedavad - Internetis.

Mis aastast raamat
Raamat on aastast 2008.

„Nõusolekuturundus”
Miks ma seda raamatut tahtsin
Raamatut tahtsin selle pärast, et autorist Seth Godinist on väga palju räägitud viimasel ajal, kui targast turunduse inimesest. Tahtsin lugeda läbi tema raamatu, et saada isegi targemaks. Valisin selle raamatu põneva pealkirja pärast “Nõusolekuturundus.”

Mis raamat õpetas
Nõusolekuturundus on inimeste poolt lubatud turundus, tihti neid ka oodatakse suure huviga, seetõttu on võimalik reklaamiteadete edastamine rahulikumalt ja põhjalikumalt.
Igasugune reklaam, mis ilmub inimeseni ilma, et ta seda soovind oleks on vahelesegamisturundus.
Tänapäeva tehnoloogia annab ettevõtete kätte täiusliku mälu, mis ei unusta ühtegi pisiasja ning võimaldab e-maili abil tasuta ja isikustatud suhtlemist iga tarbijaga.
Pidev suhtlemine kliendi ja firma vahel suurendab usaldust, usaldus hõlbustab jälle pidevat suhtlemist.
Tarbija poolt antavad loaastmed.
Võrdlus: Internet vs tavapost.

Kas raamat oli kasulik
Raamatust leidsin palju huvitavaid näiteid ja asjad olid lihtsalt lahti seletatud. Raamat pani mõtlema teistsugusest vaatenurgast.

Kas soovitan
Lihtne lugemine ja eesti keeles. Soovitan.

Parim mõte mis jäi meelde
Ettevõtete ebaotstarbeka raha kulutamise nõiaring valesti sihitud reklaamile: mida enam ettevõtted kulutavad raha reklaamile, seda vähem see mõjub. Mida vähem reklaam mõjub, seda rohkem ettevõtted kulutavad.

Mis aastast raamat
Raamat on aastast 2000.

„Direct marketing in practice”
Miks ma seda raamatut tahtsin lugeda
Kuna oli huvi otseturunduse vastu siis leidsin selle raamatu raamatukogust. Raamat tundus piisavalt mahukas ja hästi organiseeritud koos põnevate näidetega. Oli tunne, et ei saa petta kui seda lugeda.

Mis raamat õpetas

Raamat tegi ülevaate otseturundusest üldiselt, mis moodi ja kuidas see töötab.
Mida kliendid suhtes hindavad? Toode ei pea olema kõige odavam, aga klient peab mõistma hinnavahet.
Otseturunduse kampaania sammud: sihtgrupi identifitseerimisest - valmisolekuni efektiivselt vastu võtta kliendi reageeringuid.
Miks on kliendi kriitika positiivne ja mis sellest õppida.
Millist kliendi infot koguda, lisaks nimele ja aadressile.
Kliendi usalduse redel ehk mis etappidel kliendid olla saavad suhtes sinu ettevõtte ja toodetega ning mis moodi peab vastava redeli pulgaga suhtlema.
Kampaania planeerimise puhul on oluliseim targeting ehk keda võtta sihtgrupiks.
Pakkumine kampaanias on tegelikult lõpptarbija kasu, seega on oluline mõelda mida peaks pakkumine sisaldama, millest siin raamatus ka räägitakse.
Nimekiri ideedest/mõtetest, mis on heas otseturunduse kirjas sees: pildi kasutamine ja kupongide lisamine jne.
Mis soodustab rohkemate vastuste arvu?

Kas raamat oli kasulik
See raamat oli mõnus lugeda ja tõi põnevaid näiteid. Palju asju oli lihtsalt punktidena välja toodud „a la tee nii või järgi seda.” Ideed avardasid mõttemaailma hoopis teise nurga alt.
Samas oli palju näiteid Inglismaa varal, mida Eesti konteksti tuua oleks väga raske, seda peamiselt Inglismaa suure turu tõttu, mis pole Eestiga võrreldav.

Kas soovitan
Soovitan, raamat otseturundajale!

Parim mõte mis jäi meelde
Olemasolevate klientide abil saab luua kliendi profiili, mille abil saab tuvastada keda pidada potentsiaalseks kliendiks ja siis neid jahtima hakata.

Mis aastast raamat
Raamat on aastast 2002.

Michelle Obama kaanetüdrukuna

Maailm ei ole enam iialgi sama. Nimelt, on olemas Ameerikal ajaloo esimene must esileedi - Michelle Obama. Juba üürikese tuntuse järel on ta tituleeritud uueks stiiliikooniks nagu seda oli Jacqueline Kennedy. Ameerika uue esileedi tegemisi jälgitakse sama suure huviga, kui presidendi enda asjaajamisi.

Obamade tuntust ja maaniat on üritanud ära kasutada erinevad publikatsioonid. Neid palutakse erinevatele pildistamistele nii palju kui võimalik. Michelles nähakse ajakirjanduse päästeinglit, nagu ajaloos seda oli printsess Diana. Viimase figureerimine ükskõik millise väljaande kaanel viis koheselt ajakirja müüginumbrid lakke.

Ameerika esileedi edu on aga nii ja naa. Kasu on temast lõiganud peamiselt “mustade” ajakirjad, mille müüki on ta tõepoolest ülesse upitada suutnud. Näiteks ajakiri “Ebony” 2008. aasta septembri numbrit müüdi 26% rohkem kui keskmiselt üht ajakirja numbrit müüakse. Esileedi on populaarne nii üksi kui koos presidendiga poseerides. Esileedi tähtsust näitab ka Oprah Winfrey žest poseerida oma ajakirja „O” kaanel koos esileediga. Tavaliselt kaunistab Oprah üksi ajakirja „O” kaant, kuid kaks kuulsust ning tugev side „mustade” naiste vahel, on suurepärane ristturunduse näide. Eriti kui arvesse võtta Obamade praegust kuumust ning Oprah igipõlist tuntust.

Kuulsused ajakirja kaanel on põnev lugemine enamik inimeste jaoks, kuna sind ikka huvitab, mis nad ütlevad ning muidu põnev on vaadata, mis neil seljas ja kuidas üleüldse välja näevad. Taoline huvi tõstab otseselt müüginumbreid. Samas kuulsuste kaanele võtmine aitab kaasa ka reklaamimüügile. Lubades reklaamiostjale head kaanelugu ja seeläbi suuremat läbimüüki, saab reklaamija võimaluse rohkem kontakte saada.

Ajakirjade müügid, näitajad on võrreldes keskmisega.
Newsweek detsembris -15% (võrreldes keskmisega) More oktoobris -23% Ladies home journal -21% Ebony september +26% People veebruar +23% US Weekly november +16% O aprill +25%

Huvitav, kui Eesti ajakirjadele teda kutsuda, kas oleks lugejaid rohkem tavalisest?

Mis nippe võiks kasutada otseturunduse kirjas?

Mõned mõtted, millele tuleks tähelepanu pöörata, kui püüda klienti läbi otseturunduse. Punktid võivad näida lihtsad ja loogilised, kuid need kipuvad meelest minema või lihtsalt kasutamata jääma. Järgnevad punktid aitavad inimestel toodet paremini mõista, suurendada usaldust ja ka tõsta üldist brändi teadlikkust.

Kiri, mis postitatakse, koosneb kahest osast: pakendist ja sisust. Pakendiks on enamasti ümbrik, pakendi sisuks aga pakkumine/informatsioon, mis võib olla esitatud kirja või brožüüri kujul. Et kiri üldse avataks, tuleb muuta saadetise välimus pilkupüüdvaks ja kasu presenteerivaks, nt. „Telefon poolmuidu!”. Silmas tuleb pidada, et inimesi võib olla mitmeid. Neid, kes avavad iga kirja ja loevad huviga kõike ja neid, kel pole piisavalt aega, ega tahtmist, tundmatute kirjadega tegeleda. Mõelge sellele ja tehke inimestele kirja saamine huvitavaks, lihtsaks ja väärtuslikuks.

Kirjades võiks kasutada teiste klientide tsitaate, st. mis nemad on toote kohta positiivset öelnud ja mis on toote kasueelised konkurendiga võrreldes. Rangelt soovitatav on küsida luba inimese käest, kelle väidet ja potentsiaalselt ka fotot kasutatakse. Üldiselt on kasulik kui see tsitaat on nö „kliendi keeles” ehk siis täpselt nii nagu ta ütleb. Põhjus selles, et taolisel moel võib info olla mõistetavam ka teiste klientide jaoks.

Kliendile anda vastutasuks reageerimise eest mingisugune kingitus või hüve. Näiteks pakkuda võimalust, mida pakuvad postimüügikataloogid: tellides enne järgmise kataloogi ilmumist meilt teatud summa eest kaup, saad kingitusena kaasa mingi vajaliku jupi. Andmebaasi suurendamise eesmärgil töötab ka idee: võimaldades olemasoleval kliendil kasu saada soovitades uut klienti. Sellist teed kasutavad ka mobiilside operaatorid. Too oma pere meile, saate…
Tasuta kingitused motiveerivad inimesi reageerima erinevatele pakkumistele. Tasuta asi omab suurt väärtust, kuna see on kui preemia, mille sa oled tänutäheks saanud ning mis võimaldab uhkustada teiste ees. Lisaväärtusena töötab see hästi. Soovitav on hoida kingitus või hüve üle motiveeriva tasandi, sihtgruppi mitte huvitav asi devalveerib üritust.

Järgmine võimalus on lisada oma kirjale kohe kaasa lisaemotsioonina mingi „nänn”. Pastakas, kleeps, teatrikava, bussisõidu graafik jne. Mida igapäevasemalt seda vahendit annab kasutada, seda enam sellest kasu on. Tungivalt soovitav on katta infokandja oma graafikaga, et see kliendil meeles oleks, et sina teda aitad. Näiteks nagu tegi Keskerakond kunagi bussisõidu graafikud. Suur osa inimesi hoidis neid alles, et bussi aegu mugavalt vaadata. Erakond aga sai info vahele pista mõne ideoloogilise lause.

Kui tegemist on teistkordse kontaktiga, näiteks pärast ostu sooritamist, on soovitatav vastu saata ka tänukiri. Seda siis kas posti või meili teel. Tugevuseks siin puhul on see, et tänukiri suurendab usaldust ja suhtlust teie ja kliendi vahel. Tänukiri võib olla väga lihtne, aga tingimata peab see olema aus ning mitte järjekordne müügi pealetung. Kaval oleks panna kaasa ka paar õpetussõna, kuidas ostetud tootest natuke rohkem välja pigistada.

Pea klienti meeles sünnipäeval või muul tähtpäeval. Sünnipäeva- ja pühadekaartide saatmine on kliendi seisukohast mõnus. Inimestele ikka meeldib, kui neist välja tehakse. Me ju kõik oleme näinud, et jõulukaarte hoitakse alles nii firmades kui kodudes ning jälgitakse põnevaid kaardilahendusi. Oluline ja ohtlik on see, et kui ükskord oled standardi maha pannud ja kliendi tähtpäeva meeles pidanud, siis tuleb seda teha ka järgmine kord. Ei tohi seda ära unustada ega pidada seda tähtsusetuks. Seega peab olema tugev andmebaas ja selle haldaja, et see osa ei jääks tähelepanuta.

Kampaaniate puhul tuleks kasutada ka eri meediume klientidega kommunikeerimiseks. Niiviisi on kliendil huvitavam kampaaniat jälgida ning eri meediumid võivad inimesele meelde tuletada kampaanias osalemist ja seega suurendavad eri meediumid osalusmäärasid. Ka reageerivad erinevad klienditüübid erinevalt eri meediumi vormidele. Mõni osa soovib leida lahendust läbi Interneti, teine läbi print lahenduse.

Fotode kasutamine otseturunduse kirjades on väga oluline. Kuigi fotograafi palkamine ja korraliku pildi timmimine võib olla keeruline ja ressursse kulutav, on see vajalik kulutus. Näiteks, kellegi tsitaadi kõrvale panna foto, mis näitab selle persooni reaalset olemasolu. Reeglina selgete ja ahvatlevate tootepiltide kasutamine suurendab tähelepanu kliendi silmis. Foto värskendab ka reklaami kirja, mis kliendini on postitatud. Pildil presenteeritud asi tundub olevat ka rohkem väärt ja see läbi on võimalik muuta seda ka eksklusiivsemaks. Close-up pilte on soovitav kasutada selguse saavutamise mõttes. Näiteks kui mingi detail jääb arusaamatuks või varjatuks. Close-upi läbi on seda lihtsam märgata. Fotod lisavad usaldusväärsust ja mõjuvad apetiitsetena.

Seega, läkitatud kiri peaks olema tarbijale kasulik, selge ja isuäratav. Kui kliendiga õigesti käituda, siis on lootust ka edaspidiseks koostööks.

Hea tuju postkastist

Ma valisin eelmisel aastal Hansapanga krediitkaardi punktide eest endale auhinnaks The Body Shop kinkekaardi. Kaardi ootamine tundus kuidagi väga pikk olevat, aga eks heade asjadega olegi nii. Tunda oli, et poe jaoks oli potentsiaalsele kliendile hea mulje jätmine oluline. Esimese positiivse mulje jättis soliidne Body Shopi ümbrik, mis nägi väga, kuidas seda nüüd professionaalselt öelda..., “nunnu” välja. Mõnusalt miniatuurne koos pildi ja logoga.

Esimese emotsiooni kirja puhul tekitab ümbrik. See kutsub lugema ja tekitab isu pakkumise vastu. Kuna ma teadsin, mis seal sees on, siis ootusärevalt piilusin sisse. Kinkekaart oli muljetavaldav! Äärmiselt mõnus värviline/lilleline. Mul küll puudub suurem kokkupuude kinkekaartidega, aga seda kaarti sobib teistele edasi kinkida küll. Positiivne üllatus.

Kinkekaardi puhul oli plussiks see, et selgelt oli välja toodud vastus põhi küsimusele ehk kaua see kestab. Märgitud oli üks aasta ja ka alguse kuupäev oli selguse mõttes kirjas, väga kasutajasõbralik. Kuigi kinkekaart oli väärtusega sada krooni, enesetunne ja mulje, mille see endast jättis, olid midagi sellist, nagu oleks saanud midagi veel väärtuslikumat.

Pank oleks võinud lisada oma ümbrikusse veel uute punktide kogumise kohta mõne julgustava/ motiveeriva kirjakese, a la selle aasta punktide eest koguge neid asju. Ka sellepärast, et kliendiga veel natuke suhelda, kuna kirja saatmise kulutus on nii kui nii tehtud. Ning lõpetuseks, nautige Body’ka kinkekaarti!

Mina, panga kliendina, olen rahul ja poes meeldib ka käija.

Mis siis teha kui seljal ei ole karvu?

Minu jaoks äärmiselt küsimust tekitav ja väga ebameeldiv kampaania on Tourest 2009 promomise lahendus. Sellega seoses tekib palju küsimusi. Miks ahv? Miks näeb ahv välja nagu tädi? Miks selline tunnuslause? Kust selline body copy? Miks lihtsalt ilusat maailma pilti ei kasutatud, mis isu tekitaks?

Personaalselt leian, et kuidagi imelikult mõjub ahv, kes näeb välja nagu tädi. Sellest postrist saab absoluutselt kinnitust fakt, et inimesed pärinevad ahvidest. Võibolla oligi asja eesmärk see, et inimene tunneks end ära. Ohoo, see olen ju mina, ahv. Läheks puhkusele? Ei tea aga kas tädid tahavad ennast pildil nii näha. Üleüldse ahvid on koledad loomad. Kui reklaamiga tahaks asju maha müüa tuleks seal kasutada koeri. Kuigi samas koera kasutamine sümboliseeriks pigem vaesemehe puhkust maal vanavanemate juures, aga ahv see on ikka maailma loom, selleks tuleb reisida, et teda näha.

Kas leitakse, et see visuaalne keel mõjub veebis, prindis ja outdooris inimesele apetiitsena? Vana tõde on see, et inimene sööb silmadega. See kampaania sunnib aga silmi sulgema või mujale vaatama. Suuremat isu minus, kui reklaamitarbijas, oleks igal juhul tekitanud kaunis looduspilt või linnake. Messile minnakse otsima mega häid pakkumisi. Oleks võinud hoopis kliendi potentsiaalset kasu kuidagi kommunikeerida.

Nähes Eesti Päevalehe esikaanel reklaami läks asi ikka veel rõvedamaks. Tegin asja, mida väga paljud inimesed ei tee. Lugesin läbi kogu reklaami.! Tule taevas appi! „Lase fantaasial lennata ning tunne, kuidas selga kasvanud karv messikeskusesse astudes vaikselt maha pudeneb.” Selga kasvanud karv? Miks selline lause? Kas see tõesti toob inimesed messile ja tõmbab lisatähelepanu kui külastamisväärt üritusele? Sellistel puhkudel tekib mul küsimus, kes selle reklaami välja mõtles ja valmis tegi ning miks klient sellise asja üldse ära kinnitas...?!

Samas, kas see kõik mõjub negatiivelt ning kas ma ei lähe messile? Kas ma protestin õuduse vastu? Vaevalt küll, absoluutselt lähen jalutan läbi ja vaatan mis pihku jääb. Äkki mõni soojamaa reis. Võtan kaasa ka mõne sõbra, suurendame külastajate arvu. Las siis messikorraldajale rõõmustab suure külastajate arvu üle. Järgmine aasta on neil siis põhjus vestluseks oma kujundajaga a la “See eelmise aasta ahvi kampaania töötas 100%. Tee midagi sarnast ka see aasta.”

Muidugi vaatan messil ka ahve, kes seal ringi jooksevad. Loodan, et keegi ei mõtle, et mina end ahvina tunnen ja sellepärast seal olen.

Isutekitamine läbi tooteasetuse

Mäletate viimase Bondi filmi algust, mis hakkas võimsa tagaajamisega Itaalia mägedes, kus 007 üritas maha raputada mõrtsukaid. Tegemist oli äärmiselt erutavate stseenidega, kus salaagendi auto Aston Martini võimed pandi proovile luure tipptegija poolt. Autost pigistati välja viimast – kiirendades ja sooritades äkkpidurdusi ning järske pöördeid, samas suutis auto säilitada äärmiselt hea juhitavuse. Unistus oli täitunud, Bondi film oli täpselt nii võimas nagu ta pidi olema. Millegi pärast tekkis meeletu soov ka endale osta Aston Martin ja ringi tuisata, kui vaid oleks see vaba miljon või noh ostan siis kui suureks saan…

Täpselt selliste emotsioonide tekkimise nimel ja isu äratamiseks ongi pandud tooted filmidesse, reeglina näidates neid kasutuses ja täies võimsuses. Eesmärgiks, et inimesed näeksid vaeva ja üritaksid endale seda toodet hankida ning muutuksid samuti sellisteks eksklusiivseteks „vendadeks” nagu James. Kuigi tihti jääb see ainult unistuseks, on tooteasetajad rahul, kuna tegemist on brändi väärtuse tõstmisega inimeste seas. See reklaamikanal töötab edukalt.

Filmid on üheks tooteasetuse lemmik lahenduseks. Tehingud sõlmitakse tavaliselt andes filmijatele oma teenust/toodet kasutada, vastu saadakse paarisekundiline toote esitlus filmis. Loomulikult võib osta enda logo eksponeerimise koha filmi. Näiteks Aston Martin andis „Quantum of Solace” Bondi filmi kasutusse kolm uut autot, mis ka kõik filmimise käigus muidugi ära lõhuti. Esimeses Daniel Craigi mängitud Bondis „Casino Royale” oli suur osa tehnikast, mida kasutati, Sony poolt filmi paigutatud: Vaio sülearvutid, Cyber-shot digikaamerad ja Bravia telekad. Lisaks kasutati Sony Ericssoni telefoni GPS seadeldisi. Vanemast toote paigutusest on meelde jäänud James Bondiga seoses ka Ford, Range Rover, BMW, Rolex, Visa ja loomulikult maailma kuulus kokteil Vodka Martini – Smirnoffi ja Gordonsiga.

Järgmine näide, mida ma ise kutsuks lausa pikaks reklaami filmiks on „Transporterid 1, 2, ja 3”. Läbi filmi keskendutakse sellele, kuidas transporter ehk autojuht peab toimetama ohtliku pakki ühest punktist teise. Jason Stachani mängitava sohvri ainsaks tingimuseks on see, et „I drive my own car”. Auto, millega ta kõigist jagu saab, on sakslane – Audi. Selline ilus Audi presentatsioon tekitab iha tunde, et kahju on oma vanemasse autosse istuda pärast filmi nautlemist, tahaks ka säravat Autot! Samas jagan arvamust, et kõik pestud autod on ilusad autod.

Enamus tänapäevaseid filme sisaldab endas tooteasetust. Näiteks isegi eestlaste oma Õnne 13 sõidutab Peugeot. Vanematest filmidest M-Klubis olid kõigil omad ilusad mustad Mersedez’ed kasutada. Alles hiljuti oli probleem ETV’s kui Maire Aunaste jutustas oma telesaates liiga pikalt SEB pangast ja selle kollektiivi tegemistest. Tooteasetuse nippe kasutatakse ka saadetes, näiteks kokasaade „Peetri köök”. Saate kokk Peeter sooritab iga nädal enne mõne eksklusiivse/ekstreemse roa valmistamist oma „ostud” Stockmanni kaubamajast. Alati on kõik eksklusiivne värskena olemas. Võib olla on see üks põhjusi, kui inimesed midagi küpsetama hakkavad, et nad arvavad - Stockmannist saab kõike…

Enamus tooteid, mis filmidesse, etendustesse, televisiooni sarjadesse, muusikavideotesse, video mängudesse ja ajakirjadesse pääsevad on autod, elektroonilised vahendid, arvutid ja moekaubad. Tooteasetus toimub siis, kui logo või toodet näidatakse või soosivalt mainitakse valitud meediumis. Lisaks üritatakse siduda oma kaubamärke meelelahutuse, muusika ning kontsertidega. Selle eesmärk on selge, staarid tõmbavad tähelepanu.

Mitte ainult kontsertidel ei varustata staare toodetega ja ei piirduta oma logo bannerite üles tõmbamisega. Nimelt, pressitakse end ka lauludesse sisse. Näiteks ansambel Black Eyed Peas – „My Humps”

…
My hump, my hump, my hump, my lovely little lumps (Check it out)
I drive these brothers crazy,
I do it on the daily,
They treat me really nicely,
They buy me all these ices.
Dolce & Gabbana,
Fendi and Donna
Karan, they be sharin'
All their money got me wearin' fly
Brother I ain't askin,
They say they love my ass ‘n,
Seven Jeans, True Religion's,
…

Muusika tööstuse järgmine suursaavutus/näide on muusikavideote filmimine mobiiltelefonidega. Näiteks salvestati viimane Britney Spearsi video Nokia telefoniga. Selles Britney’le omases kuumas videos leiab paar korda näitamist ka Nokia 5800 XpressMusic telefon. Kuna Nokia on otsustanud rünnata tõsiselt iPhone telefoni turgu, näidatakse ennast samuti võimsana ja eksklusiivsena. Tänu Britneyle tõmmatakse tootele ligi ka kuulsuse aurat.

Uus video on tehtud Ameerika lauljaga Alesha Dixon, kes laulab klipis serenaadi Ford Focusele. Samas miks mitte laulda autole, sest selle eest makstakse hästi. Publik räägib sellest, Ford on tähelepanu keskpunktis ning laulja on tasustatud. Seega win-win kõigi jaoks.

Lühidalt ka paparazzi tooteasetusest. Nimelt, on kuulsad naisstaarid nagu Beckham, Lopez ja Hilton kasutanud või kõmufotograafide kaamerate ette jäänud Blackberry mobiiltelefoniga. Sellist kuulsuste rida, kes lihtsalt su kaupa kasutaks tahaks iga ettevõte saada. Kõik, mida staarid ju kasutavad tundub põnev ja ihaldusväärne. Sest küllap see ikka hea toode on, kui ta seda kasutab! Tal on nii palju raha ja ta võiks osta mis vahendi iganes, aga ta valis selle! Järelikult tahan ka!

Üks võimalus oma toodet noorteni tuua on arvuti- ja telekamängude läbi. Tuntud arvutimängudes on esindatud pea kõik kuulsad automärgid, näiteks kimamismängudes nagu Need for speed või ülipopulaarses GTA’s. Spordimängudest võiks näitena tuua NBA ja mängijate Adidase jalatsid. Ekstreemspordimängudes on võistlusraja servad ja lähedal asuvad billboardid kõik reklaame täis müüdud. Kõik see on loodud eesmärgiga, et tuua oma bränd teistest paremini nähtavale ja seda ka mängulisemas keskkonnas.

Mulle isiklikult meeldib väga näha tooteasetusi erinevates meediumides. Mängida arvutimänge ja juhtida kuulsa autolooja autot. Vaadata filme, kus läikivad masinad kiirendavad. Tekib soov omada ka mõnd tehnoloogilist imevidinat, millest igal pool räägitakse ja näidatakse. Arvan, et Eestis võiks ka olla veel rohkem toodete kasutamist filmides ja sarjades. Tore on näha kuulsaid tooteid ja nende viimase peal mudeleid, tahan ka ja kõike rohkem!

Kas uued või vanad kliendid? Kehtib ka otseturunduse puhul.

Kui teha kampaaniat, olgu siis kas otseturundus või mingi muu vorm, tuleb kõigepealt mõelda, kes on sihtrühmaks. Valik on kahe vahel. Kas sihtida olemasolevaid kliente või jahtida täiesti uusi. Uute püüdmine kõlab väga hästi. Suureneb turuosa ja käive. Kuid kas uute püüdmine on kõige tõhusam?

Kaasaegses ühiskonnas ei ole üldiselt toodetest puudu. Pakkumine on väga lai erinevate toodete ja teenuste osas. Turul on mõte, et mida suurem on pakkumine eri ettevõtete vahel, seda väiksem on tõenäoline raha hulk, mida jahtida. Piltlikult iga kord, kui keegi ostab Coca-Colat, siis ei osta ta tõenäoliselt Pepsit. Või inimene ostab sinu käest, järelikult ei vii ta oma raha konkurendile.

Seda, et inimesed jääksidki sinu juures käima tuleb soodustada. Tänapäeval lojaalsus kampaaniatest üksi on vähe. Toode peab olema kliendile õige ja hind peab olema mõistlik. Ei pea olema kõige odavam, aga klient peab mõistma hinnavahe põhjust. Seega, soodustada, ei tähenda ainult hinda alla lasta. Kliendile tuleb näidata hinnavahet, näiteks tuleb olemasolevate inimestega olla pidevas dialoogis. Inimesed tahavad jagada omi tundeid ja emotsioone. See suurendab kliendi ja firma vahelist usaldust. Kliendile meeldib kui tema arvamust kuulatakse ja hinnatakse. See omakorda viib mitmete teiste asjade müügini, kuna teil on usaldav suhe ja klient saab alati parimat, vajadusel ka kritiseerides ennast välja elada. Kuid mida rohkem asju ta sinu käest ostnud on, seda rohkem on klient lukustatud sinu külge ja konkurendil on saamata jäänud tulu.

Mida kliendid suhtest ootavad:
1. Head tooted mõistliku hinnaga, ei pea tingimata odavaimad olema.
2. Mugav ja lihtne kontakti saada, eriti kui on abi vaja.
3. Efektiivne ja kiire probleemilahendus, sa tead, et sinu probleemiga tegeletakse ja saad vastuse.
4. Priviligeeritud staatus, sa tunned oma kliendi ära, a la kas teie tavaline…?
5. Sobilik kontakt ja kommunikatsioon, inimesed ei soovi, et neid niisama tülitatakse.
6. Klientide vajaduste ette arvamine/aimamine, pakkuda inimesele seda, mida ta arvatavasti võiks veel vajada. Näiteks selle toote juurde sobib hästi see, sellepärast, et see teeb teie elu lihtsamaks.
7. Professionaalne sõbralik dialoog, inimesed soovivad arutada asju kellegi asjatundja/teadjaga.

Järgides neid punkte, oma kommunikatsioonis, on kliendid õnnelikud. Õnnelikud kliendid räägivad firmast ning pööravad vähem tähelepanu konkurentide pakkumistele ja on vastuvõtlikumad uute pakkumiste osas. Erilist tähelepanu peaks pöörama siin restorani juhatajad ja sarnaste lihtsasti vahetavate toodete/teenuste pakkujad. Neid meeldib inimestel kommenteerida ja teistel neid kuulata ja arvesse võtta.

Nii, aga kas vanad kliendid hoida õnnelikud või teha uued õnnelikeks? Tarkus ütleb, et kõigepealt tuleb tegeleda vanadega, kuna nemad hindavad sind ja teevad sulle põhikäibe ja soovitustega toovad kliente juurde. Lisaks on kulutused ka toodete reklaamimiseks ja tutvustamiseks madalamad, kuna kliendid juba teavad millega laias laastus tegu on. Järgmises faasis tuleks püüda soojendada suhteid inimestega, kellega on olnud kerge kokkupuude, näiteks olid kunagi kliendid. Viimasena tuleb sihtida uusi kliente.

Kui minna välja uute klientide jahtimisele tuleks mõelda järgmistele asjadele:
Kas ettevõttel on piisavalt raha, et finantseerida edukalt uute klientide püüdmise etappe?
Kas toode/teenus peab konkurentsis vastu?
Kas toote/teenuse arengul on potentsiaali?
Kas toode vastab antud lubadustele?
Kas teenindus on hea?
Kas teenindus tase jääb samaks juba olemasolevatele klientidele?

Turul tuleb arvestada suure konkurentsiga. Konkurentsi ei tohi aga karta, see viib edasi. Tuleb ainult kindlustada, et see ei viiks edasi inimesi sinu juurest minema vastaste poole. Samas kui sa pakud klientidele parimaid tingimusi dialoogiks, head hinda ja kvaliteetset teenindust võib juhtuda, et sul on raha mõttetera jaoks!

Mõttetera - mida rohkem on väärt pikaajalised kliendid, seda rohkem on ettevõttel ressursse kulutamaks uute püüdmisele.

Kuulsused töötavad müüjatena

Kuulsus ehk laialdaselt tuntud isik on keegi keda saadab laiendatud meedia ja avalikkuse tähelepanu. Meid kõiki huvitab mida nad teevad ja seega omavad nad mõju meie elu üle. Kui kedagi ei huvita, siis ikkagi staarid mõjutavad meie elu müüjatena. Tänapäeva turunduses on kuulsuste kasutamine levinud trikk. Nad on nii armsad, ilusad, veatud, seksikad, rikkad, meeldivad inimesed ja eeskujud. Tegelikult tahaks ise ju ka sama võimas olla. Kuulsad inimesed mõjutavad meid kõiki ja sellest on aru saanud tootjad ja turundusinimesed.

Suur osa inimestest näeb staare eeskujuna, kelle moodi tahaks olla. Kõige suurem tung on loomulikult isikliku välimuse kategoorias. Olgu need siis riided, pesemisevahendid või paremad kehakuju vormid. Inimesed soovivad alati paremad välja näha ja ihaldusväärsemad olla, kui nad on. See tung mõjutab olulisel määral inimeste ostukäitumist.

Vaevalt on nii väga juhusega tegemist, et juuksehooldusvahendite tootjad on oma kollektsioonid teinud rohkem kui 12-le eri värvi juustele. Seda enam kui Hollywoodi ja telestaaride seas on olemas kõik tüübid – blondid, brünetid, mustapealised ja punakaspruunid mehed/naised. Need sümboliseerivad suuremaid inimgruppe ühiskonnas. Seega, kes soovib pürgida kuulsuste poole, sellele on variant olemas. Seda on ka Eestis näha, kus Garnier on kasutanud kohalike tuntusi Andres Operit ja Kleer Maibaumi või L’Oreal välismaiseid Eva Longoriat ja Jennifer Anistoni.

Kuulsateks saavad ka juuksurid, kes disainivad ja kohendavad staaride päid. Kuid kõige kuulsamad on staarid ikkagi ise, oma juustega. Tuntumatest tuntum soengu muutja on David Beckham. Tema soengute hea külg on see, et need on suhteliselt lihtsad lõikused ja ei maksa väga palju. Seega, on need poisikestele üle maailma kätte saadavad ja seeläbi saavad oma fännlust veelgi enam välja näidata. Samamoodi on armsaks saanud ka Jennifer Anistoni soeng seriaalist „Sõbrad”.

Sama oluline, kui läbi juuste raha teenimine on ka ideaalse keha müümine. Kõigepealt keha trimmimine. Ühe tuntuma varaseima treeningvideo „Workout” tegi Jane Fonda 82. aastal, mida on nüüdseks müüdud üle nelja miljoni eksemplari. Loomulikult on tal õigused oma nimele ja autoriõigustele, mis teenisid talle märkimisväärse koguse raha. Toote siiski aitab maha müüa tema kuulsus ehk kellekski olemine. Ja loomulikult Cindy Crawford. Seksikamast küljest ja midagi kaasaegsemat on Carmen Electra striptiis aeroobika dvd. Ühesõnaga, kogu kuulsus on pandud müüma kõikvõimalikes variantides.

Teise kategooriana keha trimmimises on dieedid. Näiteks on Atkinsi dieedi kuulsaks teinud Ben Affleck, Jennifer Aniston, Geri Haliwell, Sarah Jessica Parker jne. Seda dieeti peetakse nii meelelahutusäris kui modellinduses. Lisaks on veel veregrupi ja rohelise tee jne dieedid. Kuulsate inimeste ära kasutamine viib teabe massidesse, mis omakorda võimaldab koore koguda dieedi välja töötajal. Sellest saab teha raamatuid, dvd’sid ja tõsielusarju. Kõik see on hoo sisse saanud tänu kuulsatele nälgijatele.

Kolmandaks on olulise tõuke andnud oma kehaga mitte rahul olevad kuulsused ilukirurgiale ehk siis „Nip/tuck” ärile. Staarid aina korrigeerivad ennast siit ja sealt. Kuid samas, kes naistest ei tahaks Nicole Kidmani nosplit ja Angelina Jolie huuli. Mehed, miks mitte olla selline kui Will Smith. Loomulikult kogu ilu protsessi võimendab ajakirjandus, kes on tohutu surve ilule peale pannud. Pidevalt spekuleeritakse kellegi kehakuju muudatuste üle, kust need tekkinud on. Samas miks ei peaks ajaleht sellest jälle kirjutama, kui see müüb maha veel ühe eksemplari. Kuna meedia võimendab keha kuju olulisust, siis on kuulsus jälle hea reklaami kanal, kes toob ilukirurgide ukse taha lihtrahva.

Nüüd kui kõik tundub olevat normaalne, siis tuleks veel staarid lihtsalt ka riidesse panna. Staaride mõju rõivatööstusele on tohutu. Nimelt liiguvad kõlakad, et megastaaridele makstakse palju raha, et nad tuleksid kohale mõnele haute couture moeshowle ja esireas istuksid. Miks see kasulik on? Lihtsalt see läbi tunneb press rohkem huvi ürituse vastu ja kaubamärk leiab laiemat avalikku kajastamist. Üldiselt catwalkil olevaid riideid ostetakse vähe seljast ära. Riided laval on väga kallid, mida saavad endale ainult rikkad lubada ja lisaks tihtipeale on tegu liigsete ekstravagantsusega, mida on keeruline välja kanda või üldse kanda. Kassat ikkagi teevad ready-to-wear riided, aksessuaarid ja parfüümid. Kogu moeshow eesmärk on meelitada ligi rikkaid, kellest enamus on ka kuulsad ning see läbi luua eksklusiivne aura brändi ümber. Seda vajab tava tarbija.

Moeshowl on võimalus kasutada ära ka kuulsusi ise moeshowle esinema kutsudes. Või hoopis modellidest endist saavad staarid. Nagu Eestil on endal uued Karmen Pedaru (D&G reklaamis) ja Tiiu Kuik. Nemad on ka ilusad tüdrukud, kes on tõmmatud reklaamidele.

Välimus võib viia ka kuulsuseni vähem tuntumad inimesed. Nimelt kunagi andis Gianni Versace Hugh Granti kaaslasele Elizabeth Hurley’le ühe oma haaknõeltega kleidi kanda filmi esilinastuseks, mis tõi tohutu kajastuse meedias. Tippdisainerid teevad sarnaseid diile pidevalt, pakkudes õigele inimesele õiget kleiti õigel ajal, eesmärgiga leida tasuta reklaami.

Lihtsa inimese jaoks on see kui meelelahutus, näha ilusaid ja kuulsaid inimesi kaunites ja vahest ka kummalistes riietes. Nii võib isegi ära tunda midagi, mida ise tahaks kanda ja saada hea moe vihje. Lisaks kui sa ikka kannad sama riiet kui iidol, näitad sa ülesse ka kuulumist fännide hulka.

Reklaam peab inimesele peegeldama suurust ja võimsust, mis nendega juhtub, kui seda kaubamärki kasutada. Kui peeglina kasutada kuulsust võib olla sellel suurem mõju. Kogu sellest kuulsustega reklaamide protsessist võidavad kõik osapooled. Tootjad on rahul, et nende kaup müüb. Kuulsused müüjatena on tasutud ja nad muutuvad veelgi edevamaks. Tavaline tarbija maksab selle kõik kinni ja näeb hea välja selle juures. Kuigi väike dieet ei teeks ikkagi paha…

Otseturundus läks liikvele – miks?

On tunda, et tänapäeva ühiskonnas „tavaline” reklaam enam ei müü ning tänu suurenenud reklaami massile keegi seda enam tähele ei pane. Selline seis viib mõtte personaalsemale kliendi püüdmisele. Teiseks põhjuseks personaalse turundamise suuna valikul võib pidada reklaami eelarvete kokku tõmbamist ja seega üldiste brändi tuntuse suurendamiste kampaaniate vähenemist. Otse klientidele ligipääsemise võimalusena nähakse investeerimist otseturundusse, mis võimaldab täpselt suunata sõnumit ja viimast mõistlike kuludega.

Direct marketingi ehk otseturundust võib kutsuda:
integrated marketingiks – integreeritud turundus ehk mitme eri meediumi kasutamine;
one 2 one marketing – üks ühele turundus, ettevõtte suhtlemine otse kliendiga;
customer relationship marketing / management – kliendisuhete turundus;
loyalty marketing – lojaalsus turundus;
personal marketing – personaalne / isiklik turundus;
database marketing – andmebaasi turundus.

Otseturundus kogub, analüüsib ja kasutab infot individuaalsete ja potentsiaalsete klientide kohta. Saadud informatsioon võimaldab meil identifitseerida millised kliendid ja potentsiaalsed kliendid võiksid suure tõenäosusega olla huvitatud tootest/teenusest. See läbi saab valida suhtlemiseks ainult need, kellele antud sõnum sobib. Elimineerides mittesobilikud kliendid ning säästes neid ebaolulise info saamisest hoitakse endil kokku kulusid ja samas ka ebasobivate klientida ning firma tööjõu aega ning närve. Seega on otseturunduse puhul tegemist kuluefektiivse ehk madala kuluga turundusega.

Oma klientide andmete kogumise ja võrdlemisega on võimalik luua kliendi profiil, mille abil saab uusi potentsiaalseid kliente jahtida. Andmete kogumine inimeste kohta võimaldab meil esiteks identifitseerida kliendi soove ja vajadusi täpsemalt. Teiseks võimaldab see kommunikeerida meie väljapakutud lahendusi kokkuhoidlikumalt.

Inimestel on võimalik hankida suuremal määral infot läbi interneti või läbi erialase ajakirjanduse. Seetõttu kaasaegsed tarbijad on paremini informeeritud kõiksugustest toodetest ja võimalustest. See on neid teinud selektiivsemaks toodete ja teenuste suhtes. Taoline situatsioon on tingitud ka laiast valikust ning rohkehulgalistest eri hindadega pakkujatest turul. Klientide rahakotile on suurenenud surve ka „vajalike” toodete läbi, nimelt peavad kõigil olema tipptasemel moblad, printerid, fotokad, riided, aksessuaarid jms vahendid. Inimesed eeldavad eelpool loetletud „modernvidinate” olemasolu. Seega ettevõtetevahel on suurenenud konkurents kliendi käest vaba raha kätte saamise eesmärgil. Lahenduseks võivad olla otse sihitud sõnumid õigete pakkumistega, mis tekitavad eelise konkurendi ees, kes võib siiamaani toota laiatarbelist sihtgrupile suunamata reklaami.

Ajas muutunud ostueeliseid ja –mõjutajaid saab tänu tehnoloogiale paremini jälgida ja talletada, selgitamaks välja tõelised põhjused ning motivaatorid, mis mõjutavad eri inimgruppe otsuste langetamisel. Seega, firma saab jaotada inimesed segmentidesse sarnaste vajaduste jm tingimuste alusel. Saadud infost lähtuvalt segmentidega edasi ellu viia oma turunduskommunikatsiooni, millel on neli eesmärki: algatada suhtlus, arendada suhtlus edasi müügitehinguks, suhte/lojaalsuse hoidmine ja taaselustada endine suhtlus.

Inimeste kohta individuaalsete andmete olemasolu võimaldab valida: kellega me räägime, millal me nendega räägime, mida me neile ütleme ja kuidas me nad reageerima suuname. Täpsete andmete olemasolu korral saame segmentida kliendid sarnaste vajaduste, probleemide, elustiilide ning isikuomaduste järgi ja luua sõnumeid, mis puudutavad erinevaid sihtgruppe olulise infoga õigel ajal, otse.